Nagu lubatud. Niipea, kui ma Mammu ja Rensu tulevasest beebist teadlikuks sain hakkasin hauduma väikest salaplaani. Ei saanud ju väiksel ilmakodanikul lasta siia ilma tulla ilma babyshowerita. Aasta lõpp läks kiireks, kuid juba uuel aastal kirjutasin Johhile ja Kellyle, et mis nad asjast arvavad ja keda veel kutsuma peaks. Kuskilt pidin ju selle asjaga otsa lahti tegema. Esialgu tundus kõik väga kaootiline. Teadsin, et mingi selline asi peab toimuma, aga kuidas või kellega polnud veel täpselt läbi mõeldud. Niisiis arvasid Johh ja Kelly, et Kairiti võiks ka kutsuda, sest ta on Mammu õde võinii. :D Tundus loogiline. :D Kuna Kairitil endal oli ka mitte väga kaua aega tagasi oma babyshower, siis läks kogu see üritus palju libedamalt, said kutsutud ka Karmen ja Kristi ja asjad hakkasid paika loksuma.
Esmalt panime paika kuupäeva, juba varakult, et kellelgi mingeid toimetusi sellele päevale ei satuks ja et see ei jääks beebi tähtajale liiga lähedale ega liiga kaugele. Niisiis sai kokku lepitud selleks päevaks 4-jas märts. Teisena leppisime vist kokku kingitustes. Rensule otsustasime kinkida värske issi tööriistakoti, kus oli olemas kõik vajalik lõhnakuusest kõristini ja sellega möllamise võttis Kai enda peale. Väga vinge sai teine tõesti. Ja Mammule otsustasime kinkida beebiraamatu, mille orgunnimine jäi minu peale. Ülejäänud (toidud, kaunistused, mängud jms) kogusime facebooki salajase ürituse lehele ja ülesanded jagasime ära google docsis. Tehnika on ikka imeline. Ja kuigi esialgu venis kõik kuidagi jubedalt, siis viimase paari nädalaga said asjad aetud.
Kairit rääkis meie plaanist ka Rainerile ja plaan sai siis selline: Rainer viib Margiti 4-dal kodust ära, samal ajal meie lähme nende poole, valmistame kõik ette ja kui Mammu tagasi jõuab, siis oleme meie ees üllatuseks, mängime mänge, sööme ja tšillime. Tegelikult arvestasin ma Tartust Paldiskisse jõudmise aega oluliselt lühemaks, mis tähendas, et meie ja Karmen, kes ka meiega tuli, jõudsime Mammu ja Rensu poole oluliselt hiljem. Kuna värskete lapsevanemate jõudmiseni pidi aga veel tublisti aega olema, siis mõtlesime, et ah jõuab ilusti. Siis aga helistas Teet ja ütles, et Rainer ja Margit jõuavad tunni jooksul ja meil ei olnud veel pmst midagi ette valmistatud. Siis läks jube kiireks, aga jõudsime. Mis siis, et ma mängude ettevalmistamisega tegeleda ei jõudnud eriti saime vähemalt snäkid lauale ja alumise korruse kaunistatud. Kairit mõtles, et selleks, et asi ehedam välja näeks, tuleks välisuks sneprisse lasta. Mõeldud-tehtud ja ise läksime peitu. Kui Margit ja Rainer jõudsid ja Rainer ust lukust lahti hakkas keerama ei saanud ta aga ust lahti, sest neil on mingi selline süsteem, et kui paned ukse seest sneprisse, siis väljast seda lahti teha ei saa. Ukse kõrval on aga kohe aken ja nii pidi Siim kukerpallitades aknast mööda hiilima ja sneppri lahti tegema. Kui Margit lõpuks sisse tuli, siis oli kõik ikka täiega seda väärt. Imbusime vaikselt kamina tagant välja ja väike pisargi tikkus silmanurka.
Mängudeks mõtlesime beebitoidu maitsmise (Kai tegi ise kaa beebitoite), mähmkevahetuse (alguses mõtlesime silmad kinni ja nukule, aga Kai Lore oli käepärast võtta, siis Mammu sai tema mähkmeid vahetada) ja mähkmesisu arvamine (sulatasime mähkmetesse shokolaade ja maapähklivõid). Lisaks sellele kirjutasid kõik ajakapslisse oma soovid beebile, mille ta saab avad, kui 18 saab ja mängisime ka ennustajaid. Nt. Kui suur beebi sünnib ja millal, kui palju on jellybeanse lutipudelis ja kui suur on Mammu kõhu ümbermõõt.
Kõik ei läinud küll päris plaanipäraselt ja üht-teist oleks saanud ehk teisiti teha, aga nii üli tore oli säärast asja korraldada ja tähistada seda, et kohe-kohe on meiega üks üli vinge väike tirts. Üksjagu pidime teda ootama ikka, sest tema tulemist andis ikka oodata. Sündida otsustas ta alles 25-dal aprillil. :) Seni on lõpetamised ja töö jms. jubedalt blokkinud trippi temaga isiklikult tutvuma minna, aga see on igatahes üks esimestest asjadest mu to do listis ja üsna pea ma loodetavasti oma tee sinna Paldiskisse ka jälle leian. See on lihtsalt uskumatu. Kogu see beebivärk. Lihtsalt hämmastav, mis imega need kaks hakkama said. Oeh. Koguaeg kui sellele mõtlen meenuvad paralleelina meie vessutamised või Selveri pingi peal kanakoibade vintsutamised ja ma jubedalt ootan juba, kuidas me siis kuskil rannas tšillime, kui meil kõigil neljal junsud on. Mul on nende üle lihtsalt nii hea meel, et seda ei saa kirjeldada ja Mammu, teil vedas, saite ikka ilusa lapse! :D
Pilte kah:
 |
 |
| Asjaosalised! :) |
 |
| <3 |
 |
| Kaks vunsi üks prill. :D |
 |
| Eeskujulikud! :D |
Järgmise korrani ! <3 <3
No comments:
Post a Comment