Olen omadega täpselt sellises kohas praegu, et kogu aeg teen midagi, aga midagi, millest jubedalt tahaks siia kirjutada nagu polegi. E-R näevad mu päevad välja selliselt, et üles-trenni-kooli-tööle, Mõni päev ainult trenn-kool-kodu-kodutööd, mõni päev ainult kool-töö-kodutööd. Ja nädalavahetustel olen tööl või siis oleme mõne tuttava juures või väljas või tuleb mõni tuttav külla. Sel semestril avastasin, et mul on ainult üks eksam ja see on ka moodles, niiet nüüd mõistan paremini veidi, miks neid kodutöid, analüüse, analüüside analüüse, kokkuvõtteid ja igasuguseid kõikvõimalikke referaate, esseesid, esitlusi ja asju nii palju peab olema. Õnneks lõpp selleks korraks juba paistab, see on ka ainus asi, mis motiveerib hetkel. Samas mulle meeldib see eriala, väga. Tunnen endiselt, et olen täiesti õiges kohas, samas on kõike aga niiiiiii palju. Ühesõnaga , kui saaks väikse puhkuse juba kiiremini, siis oleks see super.
Täna ajendaski mind kirjutama üks blogipostitus, mida oli no nii hea lugeda. Siin see on: http://nohk.weebly.com/blogi/miks-ma-hakkasin-opetajaks-ehk-kiri-mu-nooremale-iseendale
Lohutav. Väga lohutav. Nii hea on endalegi meelde tuletada, et läheb paremaks ja see kõik on seda väärt! :)
Ainult kolm pool aastat veel.. Ohh..
Olge musid ! <3
No comments:
Post a Comment