Things that make you scared:
Hetkel hirmutab mind kõige rohkem see, et ma nii kodune olen. Peale seda, kui ma otsustasin Tallinnasse mitte minna ja koduseks jäin on mind väga hulluks ajanud mõte, et ma päevad läbi ei teegi mitte midagi. Esimesed paar päeva oli päris tore lõpuks puhata, aga nüüd on see juba väga creepy. Vaikselt hakkavad kõik asjad, mida ma siis tegema pidin, kui aega on, otsa saama niiet aina raskemaks läheb.
Lisaks hirmutab mind iga päevaga aina rohkem kevad ja ülikoolide katsed, mis siis, kui järgmine aasta ongi minu jaoks liiga hilja ? Mul pole õrna aimugi, mis siis saab, kui ma kevadel kõigest väest pingutan ja igalt poolt korvi hakkan saama. Ma küll ei taha seda võimalust isegi mitte kaaluda, aga ma tean, kui rusudeks see kõik minu jaoks lömastab.
Suhted hirmutavad ka. Väga. Ja kõik otsused, mis nendega kaasnevad. Kogu oma minevikuga olen ma piisavalt palju haiget saanud, et kõik endast eemale lükata. Ja kõige jubedam on see, et ma ei tea, kas ma üldse kunagi kedagi endale jälle lähedale lasta. Jääda ? Jätta ? Iga asjaga kaasneb nii palju riske, et see on igati loogiline, et kõik on väga hirmutav. Ausalt, kui keegi peaks minu mõtteid mõtlema või minu südant kuulama kasvõi pool tundi, siis ta oleks hull valmis. :)
Neid asju on alati veel ja veel ja veel, aga .. Never tell everything you know! :)
No comments:
Post a Comment