Ma olen oma blogi täitsa unarusse jätnud ja selle põhjuseks ei ole ainult see, et mu elus ei ole hetkel mitte midagi, mille üle vinguda. See blogi pole ainult minu halbade tujude jaoks. Loodan, et sellest olete isegi aru saanud. Lihtsalt, asi on selles, et kui ma olen Lepolas, siis on mu päevad nii ükluised ja igavad, et millestki põnevast pole lihtsalt kirjutada ja kui ma olen kodus, siis on mul Teeduga nii hea koos olla, et kirjutamine ei tule mõttesegi. Paar viimast päeva olen aga mõelnud uue postituse peale ja kuigi ilmselt siia mitte midagi peale vahepealsete sündmuste vast ei tule ja mul on täpselt natuke omaette aega enne kui naised siia jõuavad ja kirjutamistuju on ka, siis räägingi uudiseid.

 Esiteks on mu kolmest lapsest nüüdseks mul ainult Lucy ja kui sobib, siis ma ei tahaks sellest rohkem rääkida. Selle selgitamine on isegi nüüd, kuu aega pärast sündmust liiga valus. Lihtsam on elada teadmisega, et Ruts on lihtsalt eemal, kuskil ära. Ma ei suuda ei taha ei saa tõde lihtsalt kuulda/tunnistada. Niiet, olge mõistvad ! Aitähh.

 Teiseks, nüüdseks olen ma siis kodus olnud juba 4 nädalat peaaegu. Lepolas on suvelillede hooaeg ja kuna tööd on vähe, siis läheb minu supervõimeid seal vast alles nüüd, sellest teisipäevast vaja. :D Jube vastik on mõelda, et ma lähen jälle kolmeks nädalaks ära, aga vähemalt on lohutuseks seegi, et SEE ON VIIMANE KORD ! :) Kui ma kooli vaheaegadel just seal käima ei hakka ( iseenesest võiks ;) ). AGA see, et ma nii kaua kodus olen olnud ei tähenda, et ma olekski ainult kodus istunud. Sel nädalal näiteks käisin Küllil majandis abiks. 4 päeva, aga saime asjad jonksu tagasi vist. :) Vaesed kalakesed said mingi haiguse ja tegid kõigile majandis suurt peavalu. Oh, mis majandi omad küll minuta teeks!? :D Päris mõnus oli peaaegu üle kahe aasta jälle kalakasvatajat mängida. Vanad head ajad tulid kohe meelde. :)
 Ahjaa, metsa käisime ka istutamas Teeduga. :) Võinoh, midagi selle sarnast. Kuldlabidat me vast ei saa, vähemalt sel aastal mitte. :D Kahest päevast meile piisas, rohkem me tänavu istutama ei kipu. :D Tegelt , kui aus olla, siis ma siiani ei saa aru, kuidas me NIIIIIIIIIIIIIIII aeglased oleme . :D :D Aganoh. 2 päevaga 2 peale 1080 taime on ka midagi . (a) :D

 Minu kolmas 18'nes sünnipäev ja suvereporteri aeg tuhisevad ka aina lähemale ja lähemale. Ma ei jõua kumbagi neist ära oodata. Tõotab tulla vinge suvi . :)

Ilmad on ka niiiiiiiiii ilusad ja iga päevaga aina suvisemad. Ja nagu ma alguses mainisin, siis mille üle saangi viriseda, kui esimese asjana näen ma päikesepaistelises toas Teedu nägu ? :D Mul on niiiiiiiiii hea meel, et ta mul olemas on . :)

 Aga nüd sätime me naistega ennast eurovisiooni lainele . :)

Olge musid. :) <3