Kui aus olla, siis viimased päevad on minu jaoks üsna kurva alatooniga olnud . Aasta kõige masendavam päev 01.03 tuhiseb aina lähemale ja toob kaasa endaga tohutult südantlõhestavaid mälestusi. Lahkumineku kõige raskemad osad on sellele otsusele kindlaks jäämine ja esimest korda endale teadvustamine, et tal on keegi uus. Laiali minnes jättis ta mu rindkere vasakusse poolde rusikasuuruse augu ja kui tuul puhub, siis on endiselt valus. Seetõttu ei mahugi minu pähe, kuidas tal see nii kiiresti käis? Tegelikult ei tähendanudki need 3 peagi täituvat aastat talle mitte midagi ? Ma ei saa aru. Ja ilmselt ei saagi aru saama . Ning Teedul on õigus, ma pean ka edasi liikuma. Ma ei saa lasta tal endale haiget teha. Mitte sekunditki rohkem .
Rõõmsamates toonides: 16-17'dal käisin Hennu sünnipäeval. :) See põnn on ülemõistuse armas !! Kui Siiri kolitud saab, siis saab pilte ka sellest tripist. :D
Eile oli Krissu lõpetamine ka . :) Krissut ja Mammut oli ka jube hea üle tüki aja näha. :) Sellest saab ka pilte mingi aja pärast. :D
Täna, kell 16.00 näeb ülejäänud kullakesi . Loodetavasti.
Ja järgmine nädal tuleb ka üsna kiire, aga sellest juba jooksvalt.. :)
Olge musid ! <3
No comments:
Post a Comment