Hea küll. Ma olen päris pikalt uue postituse peale mõelnud nüüd ja siit see tuleb. Ma olen üldse jube palju mõelnud viimasel ajal. Elu, armastuse, tuleviku, valikute laste ja isegi pokkeri peale. Raks räägib mulle vahel, et see on nii naljakas, kuidas kõik on seotud. Iga meie tegevus, kõik meie valikud ja see kuhu need meid viivad, kõik on seotud. Tema näiteks on see, et kui ta oleks gümnaasiumisse läinud kutseka asemel, poleks tal praktika aeg nii igav hakanud, et mulle helistada messe saata ja muidu ''pinda käija''. :D Ja nii ongi. Valides ühe tee, muutub kogu ülejäänud teekond ka. Ehk, kui ta olekski läinud gümnaasiumisse, siis poleks ta küll leidnud mind, kuid ehk oleks ta leidnud kellegi teise. Mitte küll nii hea , kui minu aga noh. :D Siiski. :D Ehk õpiks temagi praegu ülikoolis. Unistaks hoopis teistsugustest asjadest. Samas aga, kui meie kohtumisele eelnes nii pikk sündmuste jada, siis kas see saab olla üldse midagi muud, kui saatus? Ju siis täpselt nii pidigi minema.
Teine avastus, mis ma tegin oli hämmastav samasus pokkeri ja armastuse vahel. Esiteks, algajad armastajad on palju julgemad, kui need kes juba on kaotanud. Nad on palju enesekindlamad. Isegi, kui nad juba päris varakult all-in panevad, on enamus kaasmängijad veendunud, et pigem on tal sitaks hea mänguõnn, kui et ta bluffib. Mida vanemaks aga saad, mida rohkem mängid ja mida rohkem kaotad, seda ettevaatlikumaks ka muutud. Niiet järeldus: Armastus on palju ohtlikum, kui mistahes hasartmäng, sellest on miljon korda lihtsam sõltuvusse sattuda ja kui kaotad on kaotus suurim kõigist - sa võid kaotada oma südame !
 |
| Ma pidin vot nii kõveralt kõndima . :'D |
 |
| Uhh . :) |
 |
| Koju tulles võiks koguaeg sellised oodata! :) |
Aitab ka filosoofiast. :D Aitähh, kui te senigi lainel püsida suutsite. :D Minu elu läheb üsna üksluiselt. Igavalt ei saa öelda, sest endiselt jõuab vaevuvaevu koju magama, kui juba käib äratuskell ja käsib kargud taas alla ajada. Nii siiber on sellest Rakvere-Sõmeru teest. Rimis lõppeb mul selle kuu 20'dal leping otsa. Viimane päev reaalselt on 16'dal, kuna 17-19 palusin kuu alguses juba EHHF'i tõttu vabaks. Kuigi ma ei tea, kas ma sinna jõuangi, kuna Raku vanaema ja Raku otsustasid, et mul on kange soov 18'dal Raku vanaema sünnipäevale hoopis minna, selle asemel, et ennast vabaks lasta ja puhata. Tough life. Igatahes. Rimist pakuti mulle küll, et ma võiks sinna edasi jääda ja pläärulääru, AGA sellega tuli mulle meelde, kuidas Aivo ütles, et töö peab olema selline, kus saab võimalikult väikse vaevaga võimalikult palju palka. Niisiis pean ma ainult mõtlema nüüd, kuidas ilma tülita ära minna. Draamakuningannad nagu seal eesotsas on. See aga ei tähenda, et ma täitsa koju jään. Kevadel saatsin oma CV ka art caffeesse ja nüüd ükspäev nad helistasid mulle, sest kaevasid mu CV taas kuskilt ülesse ja tahavad mind tööle . :D Või noh, ausalt öeldes, nad veel ei tea, kas nad tahavad mind tööle, sest ma lähen proovipäevale homme ja eks siis näis kuidas läheb. :) Töövestlus tundus, et läks küll hästi. :) Juhatuse vaated ja muu jama sobivad minu omadega üpris ilusti + ma saaks päevad läbi olla oma Rakvere lemmikkohvikus !! (a) + igast muud töötaja boonused . ;) So far so good igatahes. Ararat pakkus ka tööd juba. Aga ma ei usu, et ma sinna lähen, kui Artis kõik sobib. Eks ma homme näen oma silmaga, kui ootustele kõik vastab. :) Pikk jutt pähh jutt . Septembri alguses on mul teile 2 supriisi ka ! :) Piltidel või siis kirjalikult, selles pole ma veel otsusele jõudnud. Aga supriiiiiiis tuleb ! :)
Haiparalla kaiki lapsed ! Lugemiseni ! <3
No comments:
Post a Comment