Every second is a lifetime !

 Nii kaua pole jälle kirjutanud. Suuresti selle pärast, et ma satun arvutissegi väga harva. Vahepeal käisin Kampsi sünnipäeval. Korraks. Enamasti süüdistan oma ajanappuses Raksi auto ostu. :D Sest nüüd võtab Sõmeru-Lavi vahet kärutamine juba normaaset aega. Ja kuna maal internetti pole, siis seal saab totaalselt puhata. Täiesti leboks lasta. Mis ühest küljest on hea jälle. :) Draama eksam edeneb vaikselt. Esmaspäeval juba teeme proovi koos liikumisega. Vähem kui 2 nädalat veel, aga ei saaks öelda, et ma väga närvis oleks. Impro pärast vb natuke. :)
 Vahepea tegin head ka natuke. Käisin metsa istutamas ema ja tema elukaasasega. :) Emps helistas 8 korda vähemalt ja küsis, kas ma olen ikka kindel. :D Ei ole nii ulme ju mind metsas ette kujutada. :D Tegelt ei suutnud ta ette kujutada ka seda, et ma vabatahtlikult kella kuue aeg üles tahan tõusta. Aga näed. Ma olen üllatusi täis. Ja nüüd kasvab Simuna metsades 500 minu istutatud taime. :)
 Tööd sain ka vahepeal. :) Mu uus ametinimetus on fotograaf-kienditeenindaja. See oli ka omamoodi seiklus. :D Aga ma olen sellest kõigile rääkind juba, niiet ma ei hakka siia sellest eraldi veel kirjutama. Tallinnast on küll kergelt kopp ees juba. No ei ole minu linn. Absoluutselt. Tervisetõendi tegemine mulle üldse ei meeldinud. Kogu see mööda arste jooksmine ja vereproov veenist ( :S:S:S:S:S) ja ootamine , no.. Tüütumat asja ei ole. Aga töö tundub põnev ja ülemus on ka väga tore. Nüüd jääb ainult loota, et laeval olles pole koduigatsuseks aega ja kogu meeskond on sama tore, kui mu ülemus. Juba kolmapäeval on esimene päev. I'm so exited ! :D
 Ja me lendame ära jälle. Kalidmusidpaid ! ;)