Meie, Mehed .

 Reede lõpuks kasutasime Ragnari jõulukingi ära . Mõtlesime , et oleme kultuursed ja käisime Rakvere teatris vaatamas etendust ''Meie, mehed''. Igatahes läks see kink asja ette . :) Kohale jõudsime umbed pool tundi enne etenduse algust . Esialgu teki ringi vaadates kerge hirm , sest ükskõik kuhu ma ka ei vaadanud , seal olid kõik 50+ paarikesed . :D Ma juba mõtlesin , et raudselt on mingi pensionäride komöödia, millest me midagi aru ei saa . Õnneks see nii ei olnud ja mida aega edasi , seda rohkem tuli saali ka nooremaid . Üllatav oli ka see , et kuigi see tükk on olnud laval päris mitu aastat juba , siis ikkagi oli saal rahvast täis. Juba pileteid nädala aega enne vahetades oli kahte kõrvuti kohta väga raske leida.  Päris lahe oli vaadata ka seda , kuidas paarikesed, ükskõik mis vanuses, löövad ennast reede õhtul üles, tunnevad ennast tähtsalt ja tulevad siis teatrisse kultuurilaksu saama . See oli täiega armas . :)
 Veidikene enne , kui etendus hakkas istus minu ette SUUUUR mees . Kui ma Rakule ütlesin , et vahetaks kohad ära äkki, siis ta hakkas nägusid tegema ja ausalt öeldes , kui uksi juba kinni pandud ei oleks , siis ma oleks lihtsalt koju jalutanud . Aga mul on hea meel , et ma seda ei teinud , sest etendus iseenesest oli tõepoolest hea . :) Iga natukese aja tagant rõkkas terve saal naerust . Ja üks peategelastest meenutas vägagi Raksi , iseloomult ja olekult , niiet see pani omakorda muigama :D Sõnavara sai ka nii mõnegi lause, sõna , ütluse poolest rikkamaks . Veidikene rikkusin ma selle tüki enda jaoks ainult sellega ära , et endalegi märkamatult hakkasin ma mõtlema , mis tunne oleks ise laval olla ja umbes sellist näidendit etendada. Eriti , vaadates kuidas isegi profid takerdusid ja sõnu sassi ajasid . :) Seda ei juhtunud nii palju, et see häirinud oleks ja ma usun , et keegi teine ei pannud neid kohti tähelegi. Aga kuna ma just mõtlesin , mis oleks , kui ma lähekski lavakasse edasi ja mis tunne oleks päris teatris nii suurele publikulule esineda, siis oli mu pilk vist eriti terav. Etenduse lõpuks ma aga siiski otsustasin , et näitlejat minust ei saa. Seda oleks tore teha hobikorras, vahete-vahel teha, aga ma arvan , et kui ma seda peaks tegema pidevalt, koguaeg , sõltumata mu enda meeleolust ja isiklikust elust, siis ma arvan , et ma ei suudaks seda teha . Niiet , jee- üks valik jälle vähem . :)
 Õhtu kõige hullem osa oli ilm . Ants pidi meid koju viskama , aga Raks oli talle lubanud , et me lähme talle bussikasse vastu. Selleks ajaks oli külma aga oma miljon kraadi ja mul oli KLEIT seljas . Isegi säärikud, sokid, soojad saapad ja miljon pusa ei suutnud seda külma leevendada . :D Ainus, mis mind läbi külmumast säästis oligi vist see mõnus kultuuripilveke, millel ma koju hõljusin . :)

Igatahes , I loved it ! :)

Ja ma ei jõua ära oodata , kuna Nullpunkti vaatama lähme , eks Johh ? :)